-
Kallis, kas sa ei arva, et sa peaksid seal köögipostituses natuke selgitama, mis teema nende jänesekruusidega on? Esiteks, need kruusid peaaegu et ununesid üldse sinna lisada, oluline köögi element, mis oli mul ammu enne plaani juba paigas, et saavad seinale rippuma. Teiseks, anna ometi aega, mul on kavas pikalt laialt jahvatada, mis värk nende pikk-kõrvadega Read more
-
Hetkel, kui ma kirjutamist alustan, on mu elutoas plahvatanud glitterpomm. Mitte vastumeelselt, minu omal soovil tegelikult, aga suuremad poisid õhtul naersid küll, et kogu maja on seda täis. Pisipoja sünnapidu oli eile ja meisterdasime lumekuule ja lauakaunistusi. Ja nüüd tuleks kellelgi kogu see “laga” ära koristada. Huvitav kellel? Ehitusplatsil elamise kõige suurem nuhtlus ongi see, Read more
-
Mul on suur kihk tekitada esikusse fotosein ja sellega seoses lehitsesin ükspäev pildikaustasid alates aastast 2008. Vanima poja sünnist. Meenus, et mees käis hiljuti välja mõtte, et võiksin äkki jagada viimase mõne aasta jõulupühi. Ma armastan jõule ja sellega kaasnevat ootust ning minus on sel aastal üle mitmete aastate suur kihk üle võlli detsembrit pidada. Read more
-
Tavaliselt ei ole küll kombeks, et võõraid lubataks oma magamistuppa, ikkagi isiklik ja püha ruum, aga see on tuba, mille üle olen kõige õnnelikum ja uhkem. Tuba oma suuruselt võtab enda alla pea kogu vana maja kivipoole, lihtsalt öeldes on see poolteist misiganes varianti vanast magamistoast. Selgituseks, et laste kasvades me püüdsime korduvalt ringi kolides Read more
-
Tegelikult paneks selle postituse pealkirjaks pigem “Talve võlumaa ehk majaomaniku lihtne elu” või midagi taolist, aga lohisevavõitu teine. Ausalt, ma naudin talve ja lund. Ootan seda esimest lund nagu väike laps ja ahvivaimustuses jagan pilte teistega, kui palju ja kui ilus. Aga sellegipoolest eile hommikul tabasin end mõttelt, et korteris oli hea lihtne, istusin kohvikruusiga Read more
-
14. novembri õhtupoolik. Ootan pesamuna muusikatunnist, kui telefon heliseb, ekraanil vanima poja nimi. Võtan kõne kergusega vastu, aga kostuv “Ema!” lõikab südamest läbi, kohene adrenaliinilaks, sest muidu rahuliku olemisega poja hääles kõlab noot, mis viitab et tal on korraga segadus ja hirm. Teadmatus. Järgnev teade, et maja põleb kiilus juba mu peas kinni, üleliigsed küsimused Read more
-
Räägime natuke kaupade kojuveost. Rõõmust ja vihahoogudest sellega seoses. Äkki kulub kellelegi info ära. Üldiselt ma pelgan igast kullervedusi sestpeale kui ma aastaid tagasi ühe ilmselt ületöötanud tegelase käest sain pm sõimata selle eest et ma küla bussijaamas ei ela. Ta oli lubanud helistada üle kui on alevis pakid maha pannud, et ma saaksin täpsustada Read more
-
Lõunalaud töö juures. Kaalun, kas on sobiv hetk küsida ja kuidas üldse seda sõnastada. “R. mul on üks nata isevärki küsimus.” Ülemus kirjutab parasjagu seinal olevale lehele püüginumbreid ja mõmiseb kinnituseks, et kuulab. “Kas ma tohin pärast tööd ühe laiba kaasa võtta?” Ruumi tekib vaikus. Laua ümber istujad vaatavad mind küsivate pilkudega, ülemus turtsatab pilku Read more
-
Iga kord kui mul tuleb kuskil seltskonnas jutuks majapõleng ja fakt, et tulekahju põhjus oli küttesüsteemis ning seltskonnas on vähemalt üks meessoo esindaja, saan ma ühe kindla küsimuse. Enamasti kui tekib hetkeks vaikusmoment, naised näivad kaaluvat kas avaldada kaastunnet, mõtlevad mis nad ise selles olukorras teeksid või lihtsalt mida öelda, pahvatab vaikuse katkestamiseks keegi meestest Read more
-
“Me emaga kuulsime täna mõlemad mingit koputamist, see ei olnud dushiruum!” Ära hakka pihta mingi koputamisega, ausõna!! Ei kuule te mingit koputust, unustage ära! Ma ei taha miskit kuulda! Täna ei kirjuta ma ehitusest vaid lugudest ja legendidest metsalamaja ümber. Mälestustest ja “kokkusattumistest”. Pärast seda peavad pooled teist mind uhhuuks. Teine pool pidas ilmselt juba Read more
